1Õied ja viljad 1-2 cm pikkustel rootsudel. Viljade servad karvased
Künnapuu (Ulmus laevis Pallas)
Eesti puud ja põõsad

Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Lehed tugevalt ebasümmeetrilise alusega, elliptilised, terava tipuga, külgrood lähevad sirgelt servani, ei harune. Vilja tiib ripsmelise rervaga, vili pikarootsuline.
Levik ja ökoloogia: Leht- ja segametsades, ka ilupuuna. Kohati. Looduslik levila Põhja- Kesk- ja Lõuna-Euroopas.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

1Õied ja viljad peaaegu rootsutud. Viljade servad pole karvased2
2Noored võrsed paljad. Lehed 7- 12 paari külgroodudega
Põldjalakas (Ulmus minor Mill.)
Eesti puud ja põõsad

Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 22 m kõrge. Võrsed paljad. Leht piklikelliptiline, sile, veidi ebasümmeetrilise alusega, paljud külgrood jagunevad enne servani jõudmist.  Vilja tiib sileda servaga, seeme tiiva ülaosas.
Levik ja ökoloogia: Ilupuu, harva metsistub. Õitseb aprillis, mais. Levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas.

2Noored võrsed karvased. Lehed 12-18 paari külgroodudega
Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.)
Eesti puud ja põõsad

Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Võrsed tihedalt karvased. Lehed elliptilised, vahel tipus kolmehõlmalised, tugevalt karedad, külgrood jagunevad enne servani jõudmist kaheks (jalakal on “jalad”).  Seeme tiiva keskel, vilja tiiva serv sile.
Levik ja ökoloogia: Leht- ja segametsades, hajusalt, kasvatatakse ka ilupuuna. Õitseb mais. Looduslik levila Põhja- Kesk- ja Lõuna-Euroopas, ulatub ka Aasiasse.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)